Trükkplaadi koduseks valmistamiseks on erinevaid mooduseid. Mina kasutan vajadusel niinimetatud 'laserprinteri ja triikraua' meetodit. Seda protsessi allpool ka kirjeldan. Sellise meetodiga saab väga edukalt teha ka 0.3/0.2mm jalgde asetusega komponentidele radu.

Mida selleks vaja on?

  • Laserprinterit. Tooner peab olema korralik. Ei tohi määrida ega teha lahjat (läbipaistvat) trükki.
  • Spetsiaalset 'sinist kilet' või libedamat (rasvast, läikivat) paberit. Sobib ka kleepeka tagune paber.
  • Trükkplaadi toorikut 
  • Vahendeid trükkplaadi lõikamiseks (saag, plekikäärid, giljotiin vms).
  • Vahendid trükkplaadi puhastamiseks (võimalikult peenike liivapaber, n.n null paber).
  • Paberteipi
  • Laminaatorit või triikrauda
  • Söövitusvedelikku ja anumat kus plaati 'vannitada'
  • Minidrell ja puurid

Kõik asjad olemas, mis edasi?

  1. Võta A4 paber ja joonista selle ühele servale nool. Aseta paber nool ees printerisse. Paber ei pea olema puhas. Kokkuhoiu mõttes võib kasutada mõne paberi vaba külge. Miks nool? Varsti saad teada.
  2. Trüki plaadi joonis paberile.
  3. Lõika 'sinisest kilest' plaadi mõõtudest natuke suurem tükk. Mina lisan tavaliselt igasse serva ca 0.5...1cm. Kui plaat on joonise mõõtude järgi 5x5cm, siis lõikan kilest tüki suurusega 6x6cm. Kilest tüki välja lõikamisel jälgi, et kilel ei oleks sellele kohal kahjustusi ja kriime. Vastu valgust vaadates on see ilusti näha. Kui valmistatava plaadi rajad on väga peenikesed ja lähestikku (näiteks 0.3mm laiused), kasuta kindlasti vigastusteta kilet. Laiemate radade puhul saab need kohad hiljem vajadusel parandada.
  4. Aseta kile paberile, täpselt trükitud plaadi kujutise peale. Kile matt külg peab jääma ülespoole. Läikiv külg vastu paberit.
  5. Lõika paberteibist pisike riba ja teibi kile ühte serva pidi paberile paberil oleva noole poolt. Teip aseta nii, et kilele jääks seda paar-kolm millimeetrit ning see ei jääks ette trükitavale kujutisele.
  6. Pane paber uuesti printerisse. Kumba pidi? Noolt mäletad? Nool eespool ikka. Nii garanteerid, et teistkordsel trükkimisel satub pilt paberil täpselt samale kohale ja sinna kleebitud kilele. Vastasel korral võid avastada, et pool trükist on kilel ja pool paberil. Ahaa... selleks siis see nool! Just.
  7. Trüki plaadi joonis paberile/kilele. - Punktid 3...6 võib ka vahele jätta, kui terve kile printerisse panna, aga sellisel meetodil läheb palju raisku. Kile ei ole just väga odav. Üks 'letter' mõõdus leht maksab ca 2,5€. (Ise olen tänaseks kile kasutamisest loobunud ja teen plaadid nüüd paberil. Tavaline A4 selleks ei sobi aga natuke rasvase moega libedam paber peaks toimima küll. Enne suurema plaadi tegemist on mõistlik katsetada mõne pisema plaaditükiga.)
  8. Eemalda ettevaatlikult, kilet kriimustamata, teip ja lõika liigsed servad. Tavaliselt trükitakse kilele ka plaadi piirjoon. See on hea siht lõikamiseks. Lõikamiseks vali keskmisest korralikumad käärid ja ole hoolas, et kogemata kilet risti kääri terade vahele ei tõmba. Mul on mõned korrad nii juhtunud ja see tähendas uut trükkimist.
  9. Lõika trükkplaadi toorikust õiges mõõdus tükk. Minul on tänaseks selle jaoks spetsiaalne giljotiin. Varasemalt kasutasin rauasaagi. Peale lõikamist silu plaadi servad viili või liivapaberiga.
  10. Puhasta plaadi vaskpind (pinnad) oksiidist. Kasuta võimalikult peenikest liivapaberit. Mina teen seda voolava vee all. - Viimased plaadid olen puhastanud terasvillast käsnaga, mis on mõeldud pannide, pottide puhastamiseks ja mida leiab suurematest kaubanduskeskustest majapidamise tarvikute riiulist.
    PS! See määrib jube edukalt kraanikaussi. Peapesu kodustelt on garanteeritud, kui oma tegevuse jälgi ei kõrvalda.
  11. Pese plaat seebi ja veega ning kuivata plaat. Jälgi, et plaadi kuivamisel ei tekiks plaadile veest (lubjast) laike. Peale plaadi pesemist väldi puhastatud pinna kätega puudutamist.
  12. Aseta kilest lõigatud tükk plaadile ja teibi see ühest servast paberteibiga plaadile. Jälgi, et plaadi ja kile vahele ei jääks tolmu. Vajadusel puhasta kile ja plaat ettevaatlikult tolmust.
  13. Pane tööle laminaator või triikraud ja oota, kuni need on soojenenud töötemperatuurile. Triikraual ca 180*C
  14. Lükka plaat laminaatori rullide vahele, kinniteibitud serv eespool. Kui oled paar-kolm korda plaadi läbi laminaatori lasknud, peaks olema kile juba plaadi külge jäänud. Siis saad ettevaatlikult eemaldada paberteibi. Ole hoolas, et selle tegevuse ajal ei tõmbaks kile plaadi küljest lahti. Paberi eemaldamine pole hädavajalik, aga kogemus näitab, et kui seda mitte teha ja paberi serv katab mõnda rada või välja, siis see koht kantakse plaadile nõrgemalt, kuna osa kuumust jääb teipi. Lase plaat veel 4-10x läbi laminaatori. Täpne kordade arv sõltub plaadi paksusest, laminaatori võimsusest ja kõhutundest. Kui liiga vähe kuumutada, ei jää rajad korralikult plaadile. Kui liiga palju kuumutada, võib vasekiht plaadiküljest lahti tulla. Selle vältimiseks kasutan ma tavaliselt võimalikult paksu vasekihiga plaate (105 või 0,7um). Triikrauaga kuumutamisel panin kile ja triikraua vahele puhta A4 paberi, et mitte kahjustada triikrauda. Selle toimingu juures ei tohi unustada, et lisaks plaadile kuumeneb ka aluspind. Ebameeldivate üllatuste vältimiseks mõelge kõik hästi läbi.
  15. Kui sisetunne ütleb, et nüüd on piisavalt triigitud või rullitud, siis pange plaat külma vee alla ja oodake, kuni see maha jahtub. Mina olen teinud seda voolava vee all ja lasknud veejoal tungida plaadi ja kile serva vahele. Vajadusel tuleb kile nurka natuke lahti sikutada, et vesi vahele pääseks ja kile eemalduks.
  16. Kui kile on plaadilt eemaldatud, peaksite nägema juba esimest töövõitu :). Kuivatage plaat ja kontrollige hoolikalt kõik rajad üle, et mõni radadest poleks katkestuses (puudub must tahm raja mõnes osas). Vajadusel tehke spetsiaalse PCB markeriga parandused. Tihtilugu kipuvad suuremad kaetud alad jääma täpilised. Sellisel juhul on kasulik need kõik markeriga üle 'värvida'.
    PS! Kui peale 'triikimist' pole trükitud osa plaadile kleepunud, võib viga olla printeri tooneri sobilikuses selleks otstarbeks. Isiklik kogemus ütleb, et Samsungi mitte originaal tooner, mis tava trüki teeb ideaalselt, trükkplaadi tegemiseks ei sobi ja esmane kokkuhoid andis mulle vastupidise efekti. Nüüd on mul kaks toonerit. Üks odav ja teine originaal. Ühega trükin skeeme paberile, teisega trükkplaate :).
  17. Kui parandused tehtud, asetage plaat söövitusvedeliku. Söövitamise kiirus sõltub kasutatava vedeliku kontsentratsioonist, temperatuurist ja vanusest. Mitmeid kordi kasutatav vedelik toimib väga aeglaselt. Kohati läheneb söövituse aeg tunnile. Hoidke plaati vedelikus nii kaua kui vajalik, aga nii vähe kui võimalik. Mina kasutan söövitamiseks naatriumpersulfaati (Na2S2O2). Olen proovinud ka raudkloriidi (FeCl3), aga see näeb pruun ja kole välja ning tal on halb omadus kõik läheduses asuvad metallesemed rooste ajada. Kuna ma kasutan söövitamiseks spetsiaalset läbipaistvat, mullitaja ja soojendusega vanni on naatriumpersulfaadi lahuses olevat plaati ka lihtsam vaadelda ning tabada õige hetk selle väljavõtmiseks. Raudkloriidis nähtavus nii hea ei olnud. PS! Ära unusta läbi lugemast hoiatusi ja ohutusnõudeid kemikaalidega lobistamisel. Tegemist on ikkagi täpsust ja ettevaatlikkust nõudva tegevusega. Väiksed lapsed hoidke kindlasti sellest protsessist eemal.
  18. Peale söövitamise lõpetamist peske plaat vee ja seebiga ning puhastage plaat liivapaberiga. Korra proovisin plaati puhastada ka atsetooniga, aga see viis tahmaosakesed radadevahelise alale ja need imbusid plaadi pinda ning rikkusid selle esteetilise välimuse.
  19. Kui plaat on puhastatud, tuleb puurida augud. Võib kasutada peos hoitavat minidrelli, aga kvaliteetsema tulemuse saab, kui drell on spetsiaalsel alusel (puurpink). Nii on augud kõik 90° nurga all.
  20. Peale puurimist käi plaat veel korra üle liivapaberiga. Nii saab siledaks puurimisel vaskradadele tekkinud servad. Siinkohal võib lugeda töö lõppenuks ja saab asuda komponente plaadile jootma.

Plaadi paitseks korrosiooni vastu ja jootmise hõlbustamiseks võib 'lakkida' plaadi piirituses lahustatud kamfoliga. Plaat jääb küll natuke kleepuv aga jootmise teeb juppmaad lihtsamaks. Korrosiooni vastu kaitseb see 5 punkti skaalal hindele 2 - 3. 

Olen kasutanud ka SENO-3211 nimelise vedeliku, milles plaati leotades võtab see külge ca 5...12µm paksuse hõbedase kihi. Kirjade kohaselt teeb ka hõlpsalt joodetav aga seda lubadust ma sõna-sõnalt ei võtaks. Käsi jaaras ikka jootepasta järele. 1L pudel koos 90g pulbriga maksab ca 20€. Sinna valad vee peale ja valmis see ongi. Vedelik säilib valmis kujul ca pool aastat. Tänaseks olen sellest vedelikust loobunud.

Kui korrosiooni kindlus on oluline, siis tasub plaat üle lakkida mõne spetsiaalse trükkplaadi lakiga. Tasub googeldada PLASTIK 70 või V-66 nimelisi tooteid.

Trükkplaatide kodus valmistamine on vahelduseks põnev nokitsemine aga kui vaadata millise raha eest neid täna saab interneti vahendusel tellida, kaob ise tegemise tuhin kiirelt. Tasub hindu uurida https://pcbshopper.com/ lehelt. Kui on aega oodata, võid tellida 10 x 10cm plaadi ca 10....15€ eest. Ja seda koos kõikide tulede ja viledega... kahepoolne, 'solder mask', 'silk screen'. Ja see pole veel kõik, selle raha eest saad neid juba 3...5tk (miinimum kogus) ning kuller toob ka uksetaha. Ulme. Isiklikult olen tellinud plaate sellelt lehelt: https://jlcpcb.com/ ja ei näe põhjust, miks ma ei peaks seda veel tegema. See ei tähenda, et ma plaatide kodus sussutamise üldse ära unustan. Kui ikka häda käes ja hommikuks vaja, lähevad plaadid vastuvaidlemata vanni :).

 

 

 

Veebilehe paremaks toimimiseks kasutame lehel küpsiseid. Kui jätkate meie lehel sirvimist, nõustute küpsiste kasutamisega.