Käesoleva protsessi juured ulatuvad tegelikkuses 2019 aastasse (vt QTC number 67). Tolleks hetkeks olid meil ULL antennid ja mastid praktiliselt valmis ning edasine põhirõhk liikus sujuvalt LL suunas. Milliseks kujuneb tulevik ning milline on lõpptulemus, on hetkel veel vara öelda. Küll aga on plaan paberil valmis ja siht silme ees. Kindlasti ei ole me ehitamas midagi nii meeletut nagu Tõnnol (ES5TV), kuid paar masti meil siiski kerkib.
Kogu selle protsessi ajendiks ei olnudki midagi muud, kui kohaliku äärelinna loomulik areng ning asustuse tihenemisega tekkinud lokaalne QRM. Ka Viiratsis on seis muutunud üsna nukraks, sest vahemikus 0-120 kraadi on ööpäevaringselt S9 müra, mis teeb JA ja kogu selle suuna regiooni töötamise võimatuks. Mõistan kõiki neid linnas pesitsevaid amatööre, kellel raadioeeter täis häireid, läbi mille suurt midagi enam ei kuule. Nagu kuulda, siis nii mõnigi meie seast on leidnud siin suurepärase alternatiivi remote jaama kasutuselevõtuga. Just remote saab olema ka meie märksõnaks tulevikus.
Kui nüüd jätkata sealt, kus eelmine ES7Club rubriik pooleli jäi, siis tuleb alustada ülemöödunud a0astast. Lühilaine projekti ettevalmistus algas 2019 aasta sügisel, kui Lätist sai toodud ca 20 lüli roostes UNZA sektsioone. Lisaks haarasime kauba peale kaasa veel ka 12 meetrise neljast sektsioonist isetehtud tsingitud masti. Mitte väga palju hiljem võtsime ette reisi Harjumaale, kus kohalik amatöör pakkus meile veel umbes 20 lüli oluliselt paremas seisukorras UNZA sektsioone. Lisaks hulgaliselt tõmmitsaid, trosse, kaks ja pool stanokki, kinnitusi, ankruid, vintse jms. 2019 sügisel/talvel rohkem auru ei jätkunud ning 2020 kevadel oli õige aeg hakata seda kõike restaureerima. Tänapäeva innovaatilised lahendused andsid meile võimaluse pea kõik lülid saada roostest kenasti puhtaks ning värvida stanokija sektsioonid ilusa taevasinise värviga.
Stanoki vundament peaks olema korralik!
Pärast taastamistöid jäid UNZA sektsioonid mõneks ajaks ootele. Tollel hetkel ei olnud veel kõiki antenne ning puudu oli üksjagu olulisi detaile, mida masti püstitamisel kindlasti tarvis läheb. Sadu meetreid kaableid, tugev kevlar masti tõmmitsate jaoks, kinnitused, pöörajad jms. Samuti oli vaja tulevikku vaadates välja mõelda õiged kohad tulevastele mastidele ja antennidele. Et aga mitte päris niisama passima jääda, võtsime ette 160 ja 80 meetrit. ES7Club antenniväljak on olnud meie käsutuses juba ammustest aegadest ning toona on sinna ettenägelikult pandud kolm betoonist masti (ca 20m kõrged). Ühe sellise masti tipust sai laiali tõmmatud täispikkuses 160m delta loop. Ajaliselt see väga kaua aega ei võtnud ning juurde sai tehtud eraldi karp antenni häälestuseks. Praegu saab seda pikka delta loopi toast kruttida kohe õigele sagedusele nii, et kogu band on kenasti alla 1:1,5 SWR-iga kaetud. Veel enne eelmise aasta suurt külma ehitasime puhtalt vastuvõtuks mõeldud antenni K9AY. Kuigi mõõtudelt on tegu väikese antenniga, siis suunadiagramm on täitsa korralik ning kaugemaid jaamu oli sellega oluliselt mõnusam kuulata, kui lihtsa kolmnurk antenniga. Esimene tõsisem katsetus oli lõppeva aasta CQ160 CW, mille tulemuseks jäi ca 1400 sidet ning 75 kordajat (kokku 550 000 punkti). See oli ühtlasi ka esimene katsetus remote sideks. SunSDR2 DX võimaldas ehitada süsteemi selliselt, et ES7(5)NY ja ES7GN olid kohapeal vahetusetga sidet pidamas. Mina sain kodust remote kaudu täita need hetked, kui kedagi kohapeal ei olnud.
Lisaks 160 meetri antennile, sai üksjagu eeltööd ära tehtud 80m täis suuruses 4-square (4 vertikaali) antenni jaoks. Väike erinevus Tõnno antenniga saab olema see, et kõik vastukaalud (16tk iga vertikaali kohta), saavad olema umbes 2,5 meetri kõrgusel. 4-square antenni teooriat tõlgendatakse mitmeti, kuid idee poolest peaksid tõstetud vastukaalud andma igati eeskujuliku tulemuse. Sellist tüüpi antenni ehitamine on väga huvitav. Vastukaalude õhku tõstmiseks oli vaja suur hulk pikki vaiu. Selle tarbeks sai soetatud 3 meetrit pikad, immutatud 60mm läbimõõduga tokid. Kohalikust rendifirmast võtsime pinnasepuuri ja nii me mitu nädalavahetust neid auke sinna tokkide tarbeks puurisime. Lisaks tuli natuke üle kilomeetri traati lõigata umbes 20 meetristeks juppideks, sest kõik 4 vertikaali tahavad siiski saada 16 vastukaalu. Kõik need traadid said kenasti laiali veetud ja pingule tõmmatud. Kui keegi peaks drooniga kõrgemalt video tegema, siis pealt vaates näeb see välja huvitava ämblikuvõrguna. Jällegi jõudis talvekülm ootamatult vara ning nelja vertikaalset osa me püsti tõsta ei jõudnudki. Õnneks ei ole enam väga palju teha, sest olemas on nii kaablid kui ka vajaminevad 4-square lülituse karbid. Idee seisneb siis selles, et nelja vertikaali saab omavahel sobitada nii, et tekiks 8 valitavat suunda. Loodetavasti saame tuleva aasta kevadel selle projektiga ühele poole.
Tulles tagasi sõrestikmastide juurde, siis sellel aastal jõudsime nii kaugele, et püsti on esimene 35 meetrine mast, mis jääb fikseeritult antenne ida suunas kandma. Tõsi, tipus olev 20 ja 40 meetri Yagi on igasse suunda pööratav. Teine mast saab kõigi eelduste kohaselt olema 42 meetrine ning kui kõik läheb plaanipäraselt, siis hakkab mast tervikuna pöörama. Kui see ei peaks õnnestuma, jäävad 42 meetrise masti antennid vaatama fikseeritult 310 kraadi peale.
Kuna nii kõrge masti püstitamine oli meie kõigi jaoks täiesti uudne sündmus, siis väga palju aega kulus planeerimisele. Siinkohal tänud kõikidele tarkadele, kelle hea nõu igati ära kulus. Praegu püsti oleva 35 meetrise masti põhja sai toore jõu ja labida abil kaevatud üks korralik auk. Augu täiteks ajasime küla pealt kokku hulgaliselt rauda ning hiljem täitis suur auto augu betooniga. Nagu raadioamatööridele kombeks, siis kõike sai pandud ikka hea varuga. Eraldi tuli tellida pinnasepuur, kes meile neljas suunas tõmmitsade kinnituse kohtadesse sügava augu puuris. Ka sinna sai pandud üksjagu rauda ja betooni. Edasine tundus paberil juba mõnevõrra lihtsam.
Tõstukil on mugavam tegutseda kui redeli otsas - Üleval ES7ADL ja all ES7KEW
Pärast stanoki paika panekut oli järgmiseks sammuks kokku panna antennid. Esmane idee nägi ette seda, et masti tipus on 4 bandi antenn (AD-3446, UA2FZ), mis pöörab igasse suunda. Madalamale pidanuks jääma 10/15/20/40 meetri fikseeritud monobanderid. Ütlen aitäh ka Tõnnole, kes lahkelt aitas teha kõikvõimalikud arvutused antennide omavahelise sobivuse kohta. Tema kenasti kirjutatud pikk e-mail andis aga mõista üht– poisid, ärge tegelege lollustega! Multiband antenn ei sobi mitte kuidagi monoband antennidega kokku. Nii tuligi paberil teha esimesed kustutamised ning masti tipust ära võtta nelja bandi Yagi. Seega jäi sellesse masti alles järgnev. 4-ele 20m / 3-ele 40m antenn tipus (ühe poomi peal). Yaesu G-2800 pööraja võimaldab seda igasse suunda keerata. Madalamalt leiab 2x 5-ele 15m ja 2x 6-ele 10m antennid, mis vaatavad fikseeritult ida suunas. Kuna UA2FZ-i käest sai toona tellitud vaid üks 10 ja üks 15 meetri antenn, tuli nende stackimiseks ise juurde ehitada teised antennid. Antenniehitus on üks pikk ja tüütu protsess ning selle kõige valmistamiseks kulus umbes pool suvest. Lõppkokkuvõttes said antennid koduaias kokku selliselt, et transportimine oleks kerge ning ES7Club platsil kokkupanek kiire.
Masti püstitamise protsess kui selline on aga ääretult põnev. Suur aitäh kogu kohalikule tiimile, kes mitmeid nädalavahetusi järjest abiks olid. Kui keegi plaanib tulevikus UNZA sektsioone tõsta ning ei oma komplektis olevat suurt mootorit, siis tänapäevased suured elektritrellid jõuavad tõsta täpselt 9 sektsiooni. Edasine tõstmine on vaid stanoki komplekti kuuluva vända ja biitsepsi ülesanne. Samuti veenduge selles, et sektsioonid oleksid sirged. Kui mast oli umbes 18 meetri kõrgusel, sattus sekka üks lüli, mille koonus oli n.ö pihta saanud. Alles 23 meetri kõrgusel saime aru, et mastis on jõnks sees. See omakorda tähendas ühte raisku läinud päeva, sest mast tuli uuesti alla lasta ning vigane sektsioon vahelt välja võtta. Aga lõpp hea kõik hea, esimene mast on kenasti püsti ning antennid hästi hääles.
Teine mast on hetkel veel maas pikali ja tükkideks, kuid kui aeg on õige, siis järgmisel aastal sooviks sellegi püsti saada. Paberil on kirjas, et sinna peaks mahtuma 4x 10/15/20 tribander antennid ning 2x 3-ele 40m yagi. Selge on see, et tööd on küllaga ning teha veel üksjagu. Mis puudutab olemasolevaid betoonist maste, siis nende tippu plaanime panna just need AD-3446 nelja bandi antennid. See annab võimaluse korraga kuulata nelja suunda. Kuna aga klubiplatsil väga palju ruumi ei ole, siis 160 meetrile kahjuks suurt 4-square antenni ehitada ei õnnestu. Kui hästi läheb, siis saab ühe masti tipust ehk täispikkuses traatvertikaali tõmmata.
2021 aastasse mahtus veel ka BOG (beverage on ground) antennide ehitamine. Umbes 65 eetrised traadid on kenasti mööda maad laiali tõmmatud ning trimmeriga suures heinas rajad sisse lastud. Juhtkarbid on olemas, vaja veel vaid kaablid külge panna. Kindlasti ei ole BOG antenn sama hea kui seda on päris õige ja pikk everage, ent mingi tulemuse võiks vastuvõtul siiski anda. Praeguse plaani järgi on neid traate laiali veetud 7 suuna peale.
Kaua tehtud, kaunike - üleval pööratav 40/20m dual-bander, all 2x5 elementi 15m ja 2x6 elementi 10m Yagi
Novembris sai tehtud esimene korralik katsetus ka remote töös. ES7GN oli kohapeal ja tegi 20m LP(A) kategooriat ing Priit (ES7GW) oli kodus Harjumaal, pidades remote sidesid 40m LP(A) klassis – tulemuseks 200 remote QSOd. Tänu microHami StationMaster kontrollerile on imelihtne seadistada Yaesu pöörajaid remote töötamiseks. Seega oli Priidul õimekus keerata Yagi kraadi täpsusega sinna kuhu parasjagu vaja. Probleemiks hetkel vaid veidi aeglasevõitu internet, sest õrn audio viivis oli sees. Usun, et need on juba peen häälestuse küsimused ning ühel hetkel on võimalik kogu jaama hallata soojas kodus istudes.
Lõpetuseks tänud kõikidele tublidele, kes loendamatul hulgal tunde panustanud eelkirjeldatu ehitamisele – ES7KEW, ES7ERIK, ES7TOM, ES7RU, ES7RIX, ES7ADL, ES7GN, ES2(7)VK, ES7MA, ES7GW (loodan, et keegi ei jäänud nimekirjast välja!). Kuulmiseni peagi!
73!
Kristjan, ES7GM.
