50. aastate lõpus jõudis elekter ka meie kodusse Vastemõisa kandis. Kohalik elektrik Mati Paap pani paika arvesti, ühe lambi ja seinakontakti. Ülejäänud tööd tegin juba ise. Olin osaline ka 3 km madalpingeliini ehitamisel.
Raadioasjandusega puutusin kokku aga juba enne seda. Tõenäoliselt Kildu kooli raamatukogust oli pärit mingi pioneeri pildiga raamat. Selles sisalduvate näpunäidete järgi ehitasin esimese detektorvastuvõtja, kõrvaklapid olid mulle alles jäänud sõja ajal ära võetud raadiovastuvõtjast.
Hiljem Viljandis koolis käies ehitasin jällegi raamatute järgi 4-lambilise võrkvastuvõtja, linnas sõprade ringis liikus siis juba mitmesuguseid raadio osi, mis pärinesid ilmselt vanadest raadiotest.
Esimene kokkupuude raadiosidega toimus kutsealuste kursustel 1961-62 aastal. Kursusi andis Heldur Reismann. Sõjaväes olin telefonistina sideväelane.
1966.a. alguses tulin tööle Viljandi Elektrivõrku. Varsti suunati sinna tööle Hellar Luik (UR2FU). Nägin teda tihti kirjutamas võistlusaruandeid ja temaga oli juttu ka raadioamatörismist. Mõni aeg hiljem tuli meile tööle Ivar Raudsepp (UR2NP). Tema mahlakas jutt igasugustest juhtumitest ja tema koduse aparatuuri nägemine tekitas tõsise tahtmise selle alaga tegelema hakata. Suuresti õhutas ka koolivend Heinar Kalam (UR2JW), kes aitas ka vajalike raadioosade hankimisel.
Raadioamatööri eksami tegin suvisel kokkutulekul Looderannas 23.07.72. Küsija oli UR2AO. Eksam läks küll üle kivide-kändude, kuid kuidagi sai tehtud. Mõned kuud hiljem sain jaama ehitamise loa. Järgmise aasta suvisel kokkutulekul Võrtsjärve ääres sain oma esimese kutsungi UR2REC( III kat.).
Esimene oma jaama side oli 1973.a. Korrespondendiks oli UR2TAY, Aleksei Katmaa Põltsamaalt. Peale esimest sidet oli särk seljas läbimärg ! Edasi oli side nr. 100 06.10.73. , side numbriga 1000 30.11.74 ja nii need sidet tulid ...
Aparatuur oli alguses kõik isevalmistatud. Esimene saatja oli 3,5 – 7 MHz CW , lõpus 6II3C, mis oli vist “liiga hästi” tehtud, hakkas valesti võnkuma. Järgmisena tuli 3,5-7-14 MHz CW saatja, lõpus 6II15II, sellele lisandus PA 2xGU50. Nende valmistamisel aitas mind suuresti UR2FQ (suur tänu ! ), töötas väga hästi ja “teenis” hiljem UR2REE-d ja Neili (hiljem ES6DO ). 1976.a. õnnestus muretseda UP2NV tüüpi transiiver ja peale seda muutus asi põhjalikult, tulid kõik bandid ja lisandus SSB võimalus.
Esimene “välipäev” oli 1996.a. kodust peetuna.
Antennid on kõik olnud isetehtud, nii traat- kui suundantennid. Koos UR2FU-ga realiseerisime minu idee teha täismõõtmeline 7 MHz 2-el. kuup. Esimene eksemplar oli elektrivõrgus 26m kõrgusel teleskooptõstuki torni otsas. Hiljem töötas see antenn omaaegse pioneeride maja raadiojaamas 30m kõrgusel ja osales ka ühisettevõtmises U2R. See quad oli tõeliselt suur, kokkumonteerimisel oli abiks väikesem 15m autotõstuk.
Minevikku meenutades on parimad muljed jäänud amatööride kokkutulekutest, olgu siis vabariiklikud või Viljandi omad, suvised või talvised.
